Aknest räägime me seoses problemaatilise näonahaga, ent sellega me ju ometi ei sünni. Millal täpselt muutub näonahk problemaatiliseks?
Kõige sagedamini tekib akne puberteedieas koos hormonaalse tasakaalu puudumisega, ent see pole sugugi välistatud ka raseduse ajal ja pärast seda, imetamise ajal ja pärast seda, premenstruaalse sündroomi korral ja menopausi saabudes... Ühesõnaga, igal ajal, kui hormoonides esineb suuremaid kõikumisi.
Aga kuidas on geenide ja elustiiliga? Kas ka meie ise aitame akne tekkimisele kaasa, näiteks sellega, mida me sööme?
On tõsi, et kõrge glükeemilise indeksiga toiduained, näiteks valgest jahust valmistatud pagaritooted ja maiustused, võivad aknet raskemaks muuta, nagu ka näiteks kiirtoit. Aga asi pole selles, nagu läheks liigne rasv toidust kuidagi üle rasusesse näonahka. Tegu on hoopis keerulisemate ainevahetusprotsessidega. Sarnast mõju võivad avaldada ka suitsetamine, alkohol või stress. Ning loomulikult mängib oma rolli ka juba mainitud geneetika.
Kas näonaha probleeme saab täielikult vältida? Näiteks õigeaegse ennetava hooldamisega?
Ennetav kosmeetiline hooldus, millega võiks vabalt alustada juba üheksandal-kümnendal eluaastal, on mitmel põhjusel omal kohal. Tänu sellele õpivad lapsed enda eest hoolitsema. Lühiajaliselt vähendab see akne tekkimise ohtu. Pikas plaanis võib see tänu ilurituaalide järkjärgulisele omandamisele koguni näonaha vananemist aeglustada.
Kuidas võiks välja näha teismelise aknevastane ilurituaal?
Kõige tähtsam on õppida näonahka puhastama, niisutama ja kaitsma.
Just puhastamiseks soovitati pikka aega alkoholi sisaldavaid tooteid, et muuta problemaatiline näonahk kuivaks. Kas see kehtib endiselt?
Ainult erijuhtudel, kui puhastustootes on lisaks alkoholile ka niinimetatud kompenseerivaid aineid, näiteks hüaluroonhapet või glütseriini, mis ei lase näonahal kuivaks muutuda, vaid niisutavad seda. Sel juhul on ka alkoholisisaldus enam-vähem aktsepteeritav.
Millised problemaatilisele näonahale mõeldud kosmeetikatoodete koostisosad võiksid meile tõeliselt huvi pakkuda?
Salitsüülhape. See lahustab naharasu ning tuleb toime surnud rakkude ja ummistunud pooridega, vähendades nii vinnide ja komedoonide esinemist. Kasulikud on ka AHA-happed, eelkõige glükoolhape. See eemaldab surnud naharakke ning selle kasutamisel ei kogune näonahale mustus, sellel ei ole rasu ega teki aknet. Glükoolhape tuleb toime ka hüperpigmentatsiooniga, mis tekib peale akne paranemist, seega silub see veidi ka arme.
Kas on veel mingeid olulisi koostisosi?
Suurepärane on A-vitamiini derivaat retinool, mis toetab samuti akne ilmingute paranemist ja rahustab näonahka. C-vitamiin muudab näonaha kirkaks, kaitseb seda väliskeskkonna mõjude eest ja muudab ühtlasi põletikujärgseid laike veidi heledamaks. Väga hea on kasutada niatsiinamiidi. Seegi leevendab akne põletikulisi sümptomeid ja toetab lisaks niisutamist.
AHA-happeid võime kõige sagedamini leida keemilistest koorimisvahenditest. Kas sobib ka klassikaline koorimine?
Mehaanilise koorimisega tuleb olla ettevaatlik. Ensümaatiline koorimine on õrnatoimelisem. Kui lisate puhastuspiimale, -geelile, -vahule ja koorimisvahendile ka näotooniku ning kasutate kaks korda nädalas näomaski, on nägu veatult puhastatud.