„Nahavähk muutis mu elu. Aga ma ei anna alla!“ kinnitab Kristýna.

Kui Kristýna oli 18-aastane, hakkas ta järsku sageli haigeks jääma. Ta võttis tihti antibiootikume ning nii tema ise kui ka arstid arvasid alguses, et tal on lihtsalt nõrgenenud immuunsus. Kord aga märkas arst Kristýna kopse kuulates tema seljal veidrat sünnimärki. See ei meeldinud arstile ja nii andis ta Kristýnale saatekirja kirurgi juurde, et sünnimärk ära lõigataks ja histoloogilisele uuringule saadetaks. Seejärel leidis aset miski, mida ei osanud keegi oodata, ning Kristýna elu muutus järsku õudusunenäoks...

Halvim võimalik stsenaarium

„Nii et mul on nahavähk?“ reageeris Kristýna ehmunult teatele selle kohta, et sünnimärgi histoloogilise uuringu tulemus ei ole hea ja arst avastas selle käigus midagi. Lisaks oli avastus kõigist võimalikest halvim – tegu oli pahaloomulise melanoomi ehk nahavähiga.

Sel hetkel muutus Kristýna jaoks kogu maailm. Tal hakkasid pisarad voolama ja ta ei suutnud kuidagi mõista, kuidas midagi sellist üldse juhtuda sai ning miks just temaga. „Mulle on looduse poolt antud pruun nahk, päevitusin alati hästi ega kasutanud seepärast päikesekreeme praktiliselt mitte kunagi. Sellele vaatamata ei tulnud mul pähegi, et just mina võiksin nahavähi saada.

Mäletan, et ainult üks kord põles mul selg rannas tõesti väga kõvasti ära. Selja peale tulid isegi villid. Ning just üleval abaluude vahel oli mul see sünnimärk, mille kuju hiljem muutus,“ meenutab Kristýna.

Koletis nimega vähk

Kui Kristýna kuulis arstikabinetis esimest korda sõna „vähk“ koos enda nimega, hakkas tal halb. „Sel hetkel mõtleb inimene tahes-tahtmata kõige hullemale,“ ütleb ta. Kohe järgmisel hommikul pidi ta koos emaga minema onkoloogiahaiglasse.

„Me ei suutnud emaga õiget kabinetti üles leida, haigla oli tõeline labürint. Sattusime seetõttu kogemata ka teistele korrustele, kus nägin paljusid inimesi kemoteraapiat ootamas. Neil oli pea paljaks aetud või rätik peas. Sel hetkel hakkas mul veel halvem kui enne...“

Parimad SPF-kaitsefaktoriga näokreemid

Kui Kristýna lõpuks õigesse kabinetti jõudis, ootas teda seal ees terve arstlik komisjon. „Kõik viis arsti uurisid mind, vaatasid oma pabereid ja kasutasid väljendeid, millest ma absoluutselt aru ei saanud. Ainus sõna, mis mul meelde jäi, oli „pahaloomuline“. Mul oli seega pahaloomuline melanoom ja kuu aja pärast ootas mind ees operatsioon.“

Esimene operatsioon ja järgmine halb üllatus

Jõudis kätte päev, mil Kristýna pidi operatsioonile minema. Veel enne seda käis ta aga PET-KT-uuringul, mis näitab, ega kehas ole veel teisigi halvaloomulisi leide. „Selgus, et mul oli kehas teisigi kasvajaid – mõlemas kaenlaaluses higinäärmetes. Seetõttu lõigati mul operatsiooni ajal uuesti selga, et sinna ei jääks kasvajast midagi alles, ning ühtlasi eemaldati mõlemalt poolt osa higinäärmetest, kus avastati kasvajad.“ 

Operatsioon läks hästi ja Kristýnat vaevas ainult seljal olev haav, mis paranes väga halvasti. Onkoloog rõõmustas Kristýnat kontrollimisel teatega, et ta on praegu „puhas“ ja peab ainult iga kolme kuu tagant kontrollis käima. 

Pärast kolme rahulikku aastat saabus uus löök

Kolm aastat nautis Kristýna tunnet, et kõik on korras. Riskipatsiendina pidi ta küll pidevalt ennetavatel läbivaatustel käima, mille käigus tehti vereanalüüs, ultraheli ja aeg-ajalt ka PET-KT-uuring, aga muidu võis ta elada täiesti normaalset elu ning oli selle eest kellelegi seal üleval äärmiselt tänulik. Ta leidis nii uue töö kui ka uue elukaaslase, kellega ta plaanis koguni pulmi ja lapse saamist.

„Mäletan, kuidas arst mulle tookord lõbusalt ütles: „Teate, mis? Kaks nädalat pärast pulmi teeme PET-KT-uuringu ja kui kõik on korras, siis jätan ma teid lõpuks ometi rahule.“ Soovisin last väga, mistõttu olin sellega rõõmsalt nõus.“

Kaks nädalat pärast pulmi toimuski plaanitud PET-KT-uuring ning kaks päeva hiljem läks Kristýna vastusele järele. Kui ta kabinetti sisenes, küsis arst, kuidas ta end tunneb. Kristýna ütles, et hästi. Talle tundus aga imelik, et arst ei ole talle ikka veel vastust öelnud... Arst palus tal istuda. Seejärel sai Kristýna arsti käest teada, et tal on jälle kehas leid...

Seekord kopsudes. Nad leppisid kokku, et kõige parem on kasvaja võimalikult kiiresti kehast välja saada, et Kristýna saaks jälle mõelda lapse saamise peale.

Teise operatsiooni käigus jäi Kristýna ilma osast kopsust

Seekord oli Kristýna operatsioonisaalis kuus tundi. Haiglas lamas ta seejärel nädala. Valud oli äärmiselt tugevad, sest arstid pidid tal ribid laiali tõmbama ja osa kopsust eemaldama. Pärast operatsiooni pidi Kristýna terve aasta ennetavat immuunravi saama, millele pidid omakorda järgnema PET-KT-uuringud. 

Kristýna uskus, et kõik on korras ja nad võivad mehega lõpuks ometi beebile mõelda. Paraku ei olnud arstil ka seekord Kristýnale häid uudiseid. Leid oli karm – metastaasid mõlemas kopsus. „Minu sees tõmbus kõik krampi ja ma hakkasin jälle kohutavalt nutma. Tundsin end juba täiesti jõuetult,“ meenutab Kristýna, keda ootas ees järgmine ravi, seekord bioloogiline. „Kohe kabinetist väljudes helistasin abikaasale, et ta mulle järele tuleks. Autos kaotasin ma täielikult enesevalitsuse.“

Veel samal pärastlõunal läks Kristýna koos mehega arsti juurde, kes selgitas neile, mis edasi toimuma hakkab. „Mul olid kopsud metastaase täis ja bioloogiline ravi oli kõige lootustandvam võimalus. Arsti sõnul oli terveks saamise tõenäosus 85%. Reaalselt tähendas see, et pidin iga päev võtma 12 erinevat väga suurt tabletti,“ kirjeldab Kristýna.

Kaitse oma keha päikesekiirguse eest

Bioloogilise ravi kõrvaltoimed? Peaaegu väljakannatamatud

Tablettide allaneelamine ei olnud aga kaugeltki see kõige raskem osa. Umbes kolme päeva möödudes tekkisid nimelt kõrvaltoimed – pearinglus ja hägune nägemine. Enamiku päevast Kristýna ainult magas. Aja jooksul läks enesetunne veel hullemaks. Lisandusid igapäevased soole- ja maoprobleemid. „Kujutlege, et teil on iga päev kõhugripp. Just selline tunne mul tookord oli...“ 

Lisaks mõjutas bioloogiline ravi ka Kristýna silmi. Tal tekkis ühes silmas vedelik, nii et ta hakkas selle silmaga hägusalt nägema. Silmaprobleemide ja paljude teiste kõrvaltoimete tõttu pidi ta bioloogilise ravi aeg-ajalt katkestama või tarvitama ravimeid mõnda aega väiksemas koguses. Õnneks näitavad aga viimased PET-KT-uuringud, et ravist on kasu. Kristýna kasvaja muutub kopsudes järk-järgult väiksemaks ega ole arsti sõnul enam nii aktiivne. 

Kuidas Kristýna nüüd elab ja kuidas haigus tema elu muutis?

Praegu on Kristýna seisund stabiilne ja ta tunneb end võimaluste piires hästi. Ta on uskumatult tugev naine ja võitlejahing, kes tõstab inimeste teadlikkust nahavähist muuhulgas ka oma Instagrami kontol @melanom_a_ja. Ta kuulub nüüd ka seltsi, mille eesmärk on vähipatsiente igal võimalikul moel aidata. 

Tema tänane nägemus päikesest ja sõnum lugejatele 

Aga kuidas Kristýna oma nahka nüüd suhtub? „Ma ei päevita enam kohe kindlasti. Kreemitan end aasta ringi SPF 50+ kreemiga. Suvel puhkusele sõites võtan kaasa UV-kiirguse eest kaitsva rannatelgi ja vees käin ma riietega. Hea meelega lisaksin, et solaarium ei ole kohe kindlasti tervisliku päevituse sünonüüm, nagu aeg-ajalt kuulda või lugeda võib. Vastupidi – see võib naha tervisele väga halvasti mõjuda ning suurendab nahavähi tekkimise tõenäosust. Mõelge palun selle peale ning suhtuge oma nahka ja kogu kehasse armastusega. Tervis on tõesti kõige kallim, mis meil on,“ lisab Kristýna.