Mine põhisisu juurde

Saladus paljastatud – küsisime teadlaselt, millist rolli mängivad meie välimuse juures geenid

19.5.2024

Jana Krajco

Lugemine kestab 5 minutit

Kas naha, juuste ja füüsilise vormi saatus on meie endi kätes või on kaardid juba laiali jagatud ning jääb loota vaid „headele geenidele“? Kui oled seda mõnikord endalt küsinud, siis pole sa ainus. Seetõttu läksime vastuseid nõutama teadlaselt. Ing. et Ing. Barborou Procházková (PhD) on andnud suure panuse Chromozoomi geenitestide loomisesse.

„Sõprade“ sarjas kartis Rachel, et tütar pärib tema iluopieelse nina. Kui palju on sellistel kartustel alust?

Geneetika mängib kahtlemata füüsiliste omaduste, sealhulgas ka nina kuju juures olulist rolli. Tähtis on aga silmas pidada, et välimus on mõlema vanema geenide kombineerimise tulemus ja seda võivad mõjutada paljud eri geenid. Seetõttu võib laps pärida nina mõned omadused emalt, ent samas võib ta pärida ka isa näojooned või hoopis mõlema vanema välimuse kombinatsiooni, mistõttu nina võib olla sootuks teistsuguse kujuga.

Kas on võimalik väljendada näiteks protsentides, kui suurt osa meie naha ja juuste seisundist või füüsilisest vormist mõjutavad geenid? 

On keeruline öelda täpset protsenti, sest välimus on multifaktoriaalne – seda mõjutavad paljud geenid ning lisaks ka ümbritsev keskkond. 

Aga kas saab öelda, kui suurel määral saame oma naha ja juuste seisundit ning füüsilist vormi ise mõjutada?

Elustiil, enda eest hoolitsemine, toitumine, päikese käes viibimine ning kemikaalide ja mürgiste ainetega kokkupuutumine on olulised mõjutegurid. See tähendab, et isegi kui meil on mingi konkreetne geneetiline eelsoodumus, saame oma harjumustega selle avaldumist mõjutada. Näiteks võivad geenid soodustada ülekaalu tekkimist, aga kas see ka tegelikult juhtub, sõltub juba väga suurel määral elustiilist ja toitumisest.

Kas on mõni valdkond, mille juures mängivad geenid suuremat rolli kui mujal?

Geenid mängivad olulist rolli meie kehaehituse, nahatüübi ja juuksevärvi ning põhiliste näojoonte juures. Ent ka neile on välisel keskkonnal ja elustiilil suur mõju. 

Aita geene kvaliteetsete vananemisvastaste hooldusvahenditega

Geenidest räägitakse sageli ka seoses kortsudega. Kui vaatan oma ema, kellel on väga vähe kortse, siis kui rahulikult võin ma end tunda? 

Ei öelda ilmaasjata, et partneri valimisel tasub vaadata tema vanemaid, et näha, mis ükskord ees ootab... Kui sinu emal on kortse vähe, siis on tõenäoline, et sul on hea geneetiline eelsoodumus. Ent siinkohal pean rõhutama, et geneetika ei ole ainus kortsude tekkimist mõjutav tegur. Ka heade geenidega on ennetav hooldamine oluline.

Mehi vaevab jällegi juuste varane väljalangemine või halliks minemine. Kui geenid ei ole meile selles osas just häid kaarte kätte jaganud, siis kas on üldse võimalik nende ilmingutega võidelda? 

Jah, nii juuste enneaegse halliks minemise kui ka väljalangemisega võitlemiseks on vahendeid, kuigi need probleemid on sageli tingitud geenidest. Olemas on raviprotseduurid ja toidulisandid, ent ka elustiili ja juuste hooldamise muutmine võib olla heaks ennetuseks või siis vähemalt neid ilminguid aeglustada. Dermatoloogid ja trihholoogid saavad pakkuda ka personaalseid lahendusi ning mida varem probleemiga tegelema hakata, seda parem. Ideaalne on seda teha enne probleemi ilmnemist.

Abivahendid juuste väljalangemise vastu

See toob meid teema juurde, et oma geneetilist eelsoodumust ei pea vaid oma sugulaste välimuse järgi ennustama, vaid meid saab aidata ka teadus. Kuidas konkreetselt? 

Teaduse areng ja geneetiline testimine võivad aidata avastada eelsoodumuse teatud probleemide tekkimiseks, mis võimaldab võtta ennetavaid meetmeid või alustada aegsasti raviga. 

Kas see teadmine ei tekita meis aga liigset ärevust selle pärast, mis meid ees ootab?

Muidugi sõltub igaühest endast, tema iseloomust ja võimest sellise teadmisega leppida. See küsimus on eriti oluline selliste haiguste tekkimise eelsoodumuse testimisel, mida me ei saa ennetada ega vajadusel ka ravida. Sel juhul tuleb selline info minu meelest pigem kahjuks ja võib meie psüühikat oluliselt häirida. 

Nii et tegu on tõepoolest väga individuaalse asjaga. Ilmselt tasub enne testima hakkamist selle üle põhjalikult järele mõelda.

Mõni inimene tahab teada, kui palju tal on „aega jäänud“, ning seda aega tõhusalt kasutada. Mõni teine võib aga sellise teadmise peale psüühilise trauma saada. Seetõttu tuleks testimist tõepoolest hoolikalt kaaluda ja mitte suhtuda kergekäeliselt sellesse, kuidas saadav info meid mõjutada võib.

 

Nüüd on asi juba selge – geenid ei ole vabandus ega ka kindel tagatis. Kõik on (teatud ulatuses) meie enda kätes. Mida sa arvad, kas see avastus sunnib sind muutma oma elustiili või igapäevast enda eest hoolitsemist?