Mine põhisisu juurde

Meie seriaal „Kehahäbistamine“ – te ei ole „lihtsalt“ keha, vaid midagi palju enamat!

18.1.2023

Jana Uhlir

Lugemine kestab 6 minutit

Kehahäbistamisest olete te ilmselt juba kuulnud. Komplimendid, mis ei ole tegelikult komplimendid, teiste inimeste välimuse jultunud kommenteerimine, naeruvääristamine ja võib-olla isegi tagakiusamine. Sellel ebatervel trendil on aga ka oma positiivne pool – tänu sellele räägitakse välimusest ja enda eest hoolitsemisest märksa rohkem. Ning kuna inimene on midagi palju enamat kui vaid tema dekolteepiirkond, kortsud või vööümbermõõt, otsustasime oma uues seriaalis seda teemat põhjalikumalt käsitleda.

Kas olete endale täna öelnud, et näete hea välja, või endale peeglis naeratanud? Kas te meeldite endale ühtviisi nii meigituna kui ka ilma meigita, nii alasti kui ka riietes? Või ei mõtle te sellistele „pinnapealsetele asjadele“ üldse? 

Me soovime olla ilusad, kuid unustame seejuures ära, et elu ei seisne ainult välimuses. Endast lugupidamine on muutunud jututeemaks ka sellise halva trendi nagu kehahäbistamise tõttu. Tänu sellele võib meile aga kohale jõuda oluline asi – me oleme lausa jumalikud just sellistena, nagu me oleme! Siin ja praegu. Sari kehahäbistamisest, mille esimest osa te praegu loete, võiks olla teejuht iseenda armastamise juurde. Ning meie püüame, et see oleks tõepoolest nii.

Mis on kehahäbistamine?

See on keha välimuse tõttu häbistamine, alandamine ja kritiseerimine. Kõige sagedamini langevad selle ohvriks ülekaalulised, aga põhjuse leiab alati – mõni on liiga paks, teine aga hoopis liiga kõhn, ühel on suured kõrvad ja teisel kõver nina... See toimub nii internetis kui ka päriselus ning võib naeruvääristamise objektidel põhjustada ärevust ja toitumishäireidki. Vihakõnet ei saa mõjutada, aga te võite selles ise mitte osaleda, vaid olla inspiratsiooniks teistele, kuidas suhtuda oma kehasse lugupidamisega ja elutervelt, olgu see siis ükskõik milline. 

Hellitage nii oma keha kui ka vaimu

Kuidas seda teha?

1. Õppige oma keha armastama. Seda on lihtne kirjutada, tegelikkus on aga keerulisem. Pidage oma kehast ja selle vajadustest lugu ning hinnake kõike, mida te tänu kehale kogete ja mida see suudab. Järk-järgult lepite ka keha nende osadega, mis teile küll otseselt ei meeldi, kuid mis muudavad teid kordumatuks.

2. Eelistage „kehaneutraalsust“. Kehapositiivsus on tore, aga mitte just kõigil ei ole julgust kohe armastada lisakilosid, arme ning vanuse ja gravitatsiooni põhjustatavaid muutusi või siis pildistada oma tselluliiti Instagrami jaoks. Leppida asjadega, mis meile ei ole võib-olla lausa terve elu enda juures meeldinud, ei ole sama lihtne nagu selfi üleslaadimine. Selleks on vaja aega, kannatlikkust, heatahtlikkust ja enda aktsepteerimist.

3. Olge ettevaatlik pseudokomplimentide suhtes. Sellised laused nagu „näe, kui kenasti sa oled alla võtnud“ või „näed hea välja, kui sul põsesarnad nähtaval on“ ei ole tegelikult komplimendid. Kuigi inimesed ei mõtle seda halvasti, arvustavad nad ikkagi välimust. Seejuures võivad nad kogemata haiget teha. „Komplimendi“ saajal võib olla toitumishäire, ta on ehk kaalus alla võtnud depressiooni tõttu ning tal võib olla ka tuhat muud põhjust just selliseks kehakaaluks.

4. Tehke komplimente isikuomaduste, mitte välimuse kohta. Öelge sõbrannale, kui väga te hindate seda, et võite talle helistada kas või kell kolm hommikul, et leppida kokku, kuhu te matate oma truudusetu partneri laiba. Tänage südamest kolleegi, kes aitab teid ka siis, kui ta isegi enam väga ei jaksa.

5. Hoolitsege enda eest. Ärge terroriseerige end dieetidega ega jagage toite headeks ja halbadeks, vaid olge parem mõõdukas. Šokolaaditorti süües võite saada üle halvast enesetundest või negatiivsest emotsioonist ning keerelda seejärel enesesüüdistuste spiraalis. Või siis võite seda võtta kui aegajalist naudingut ja enesearmastuse väljendust. 

6. Ärge võrrelge end teistega. Ilu seisneb ebatäiuslikkuses. Ärge sundige endale peale seda, mida näete internetis – sugugi mitte kõik ei alusta päeva rohelise smuuti ja kahetunnise pilatesetrenniga. Ja sellest ei ole midagi katki.

7. Õpetage lastele, et igaühe keha kuulub talle endale. Need, kes kasvasid üles 80. aastatel, mäletavad ehk lõbusaid „onukesi“, kes meid luba küsimata sülle haarasid, samas kui teised ümberringi naersid, samuti meie keha pihta suunatud täiskasvanute inetuid märkusi, mis tundusid kõigile naljakad, ning mis veelgi hullem – normaalsed. Öelge oma tütardele ja poegadele, et nende keha kuulub ainult neile ja teised inimesed võivad seda puudutada ainult siis, kui lapsed selleks nõusoleku annavad.

Kehapositiivsus on ju tore, aga...

Ärge mõelge niivõrd oma välimusele, kuivõrd sellele, kuidas te end tunnete. Seda, kui võtate oma keha sellisena, nagu see on, isegi kui ta ei vasta päris teie soovidele, nimetatakse kehaneutraalsuseks. Te ei pea oma keha ei armastama ega vihkama. Ärge suruge endale peale midagi, mis ei ole teile omane. See võib tekitada stressi ja alaväärsustunnet. Ning sellelt karusellilt, mida dikteerib meile mitte ainult ühismeedia, tuleb maha asutada. 

Te olete ju lausa jumalik

Puhake täiuslikkuse tagaajamisest. See toimib palju paremini kui hullumeelsed uusaastalubadused nagu „ma võtan kümme kilo alla“ ja „hakkan iga päev trenni tegema“, mis on juba veebruaris sama kulunud nagu valentinipäevaks kingitud karukesed jaanipäeval. Te olete lausa jumalik just sellisena, nagu te olete – paari lisakilo, sünnitusjärgse kõhukese, tedretähtede, kortsude, prillide, oma ripsmete, küünte ja juustega. 

Te ei ole „lihtsalt“ keha, vaid midagi palju enamat. Täiuslikkust ei ole nimelt olemas. See olete teie, originaal, ainulaadne tükike inimkonna eksistentsi mosaiigis. Tuletage seda endale iga päev kohe hommikul pärast ärkamist meelde.

Järgmine kord: kutsume teid voodisse! Ka seal võib nimelt kohata kehahäbistamist.