Mis on UV-kiirgus?
Ultraviolettkiirgus on üks osa päikesekiirgusest. Seda on kolme tüüpi: UVA, UVB ja UVC. UVC-kiirgus meile õnneks mingit ohtu ei põhjusta, sest selle eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht. See-eest UVA- ja UVB-kiirgus on üsna problemaatiline paar.
Need kaks võivad kahjustada nii nahka, silmi kui ka immuunsüsteemi ning põhjustada päikesepõletust, nahavähki ja teisi terviseprobleeme. Nii et kuigi ultraviolettkiirgus on eluliselt vajalik, on parem end selle eest korralikult kaitsta kvaliteetsete laiaspektriliste SPF-näokreemidega, mis kaitsevad nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Need kreemid tunnete ära selle järgi, et neile on kirjutatud „broad spectrum“, „UVB/UVA“ või „faktor SPF/PA+“. Kõige parem on eelistada kreeme tähistusega „PA+++“ või „PA++++“.
PA-hinnangu astmed:
- PA+ = kerge kaitse UVA-kiirguse eest.
- PA++ = keskmine kaitse UVA-kiirguse eest.
- PA+++ = tugev kaitse UVA-kiirguse eest.
- PA++++ = äärmiselt tugev kaitse UVA-kiirguse eest.
UVA-kiirgus
UVA-kiirgus moodustab umbes 95% päikesekiirgusest, mis mõjutab meid iga päev. Jah, iga päev. UVA-kiirgus on meiega kogu aeg. Ka siis, kui ilm on pilves, sajab vihma või kui udu tõttu ei näe oma ninaotsagi. Ning UVA-kiirgus läbib ka klaasi. Kuna selle eest on praktiliselt võimatu peitu pugeda, tasub uurida, mida halba see võib meile teha.
See jääb hästi meelde uvA järgi – A nagu ageing ehk „vananemine“. UVA-kiirgus tungib sügavamale nahka kui UVB-kiirgus, kahjustab kollageenikiude ning toob seega kaasa nii näo- kui ka kogu keha naha enneaegse vananemise. Nii võite tunda „rõõmu“ varakult tekkivate kortsude ja pigmendilaikude üle. UVA-kiirgus võib põhjustada ka päikeseallergiat ja tuua kaasa nahavähi.
Nii et jah, kui te kaitsete oma nägu ja keha selle kiirguse eest, jääte (peaaegu) igavesti nooreks.