Kaitse oma nahka päikese eest SPF-kreemidega

Lühend SPF (Sun Protection Factor) ehk päikesekaitsefaktor viitab ajale, mille jooksul saad pma fototüübiga päikese käes turvaliselt viibida. Mida suurem on SPF-i number, seda pikajalisema kaitse see sinu nahale annab. Kui saad päikesepõletuse 10 minutiga, siis SPF 15 kasutamisel pikeneb see aeg 150 minutini ja SPF 50 korral on nahk kaitstud kuni 8 tundi.

SPF määrab ka UVB-kiirguse edasikanduvuse taseme. UVB-kiirgus kujutab endast terviseriske – nahapõletus, päikeseallergia või äärmuslikel juhtudel nahavähk.
SPF 10 kaitseb UVB-kiirguse eest 90% ulatuses.
SPF 30 filtreerib välja 97% UVB-kiirgusest.
SPF 50 püüab kinni koguni 98% UVB-kiirgusest.

Oluline pole vaid see, kui kaua päikesekaitsekreem kirjade järgi nahal püsib, vaid ka see, millega sa tegeled ja kas see võib kreemi kaitsefunktsiooni mõjutada. Näiteks pärast ujumist, sportimist (higistamist) või naha kuivatamist soovitame alati SPF-i uuesti peale kanda. Kui soovid olla täiesti kindel, et sinu nahk on alati kaitstud, võid SPF-kreemi kihti uuendada iga kahe tunni järel.

Kõige tähtsam on nahka niisutada ja tervislikku päevitust aegamisi püüda. Kiire ja tugevalt päevitumine viib naha kiire koorumiseni ning pronksjas jume ei püsi kuigi kaua.

Naha niisutatuna hoidmiseks on olulised:
päikesekaitsekreem, päevitusõlid;
piisav veejoomine;
päevitusjärgne hooldus.

Pärast päevitamist kingi oma nahale niisutava seebiga leige dušš (pese õrnalt maha SPF-kreemi jäägid) ja seejärel kanna peale päevitusjärgne kreem või õli. Sinu nahk jääb kaunilt niisutatuks, elastseks ja pehmeks. Siin kehtib otsene seos – mida rohkem niisutad oma nahka, seda kauem püsib päevitus.

Mineraalne SPF (põhineb tsinkoksiidil ja titaandioksiidil) moodustab nahale kaitsekihi, mis peegeldab UV-kiiri tagasi nagu peegel. Keemilised UV-filtrid neelavad kiirgust ja muudavad selle nahas soojuseks.

Kuidas on SPF-kreemi näole kandmisega? Keemiline SPF tuleb kanda puhastatud ja kuivale nahale, et see saaks nahka imenduda. Mineraalsed päikesekaitsefiltrid, mis moodustavad nahapinnale füüsilise kihi, kantakse peale nahahooldusrutiini viimases etapis.

UVA-kiirgus, mis soodustab naha vananemist, tungib ka läbi pilvede ja klaasi. Seega, isegi kui väljas ei ole enam rannailm, vajab su nahk kaitset. See kehtib ka siis, kui veedad suurema osa ajast autos või kui sinu töölaud asub akna juures. Niisiis, ära kunagi unusta päikesekaitsekreemi.

Päike võib negatiivset mõju avaldada mitte ainult nahale, vaid ka juustele. UVA-kiired tungivad sügavale juustesse ja lagundavad keratiini, mis omakorda kuivatab ja nõrgendab sinu kiharaid. UVB-kiirgus mõjub juuksekarva pinnale – see kahjustab juuksesoomust (kaitsekihti), mis viib karedate juusteni, juusteotste lõhenemiseni ja läike kadumiseni. Parim kaitse päikese eest on UV-kaitsega sprei ning müts või sall. Boonus? Näed välja, nagu oleksid tulnud moeajakirjast!

UVA-kiirgus (A = vananemine) põhjustab naha vananemist
UVA-kiirgus tungib sügavale nahka ning põhjustab naha vananemist, kortse, elastsuse kadu ja pigmendilaike. See on meie ümber aastaringselt ja tungib läbi pilvede ning auto- või kontoriakna.

UVB-kiirgus (B = põletus) põhjustab nahapõletust
See tabab naha pealmisi kihte ja tekitab põletust, punetust ning põletikulist või allergilist reaktsiooni. Lisaks mängib see suurt rolli nahavähi tekkes. UVB-kiirgus on kõige tugevam suvel ja keskpäeval, aga ei tungi läbi klaasi.

Jah, on tõendeid, et mõned kemikaalid nagu oksübensoon ja oktinoksaat, mida tavaliselt päikesekaitsekreemides kasutatakse, võivad mõjutada korallrahusid ja mereelustikku. Seega, kui sa hoolid loodusest, vali mineraalsed päikesekaitsekreemid või „korallisõbralikkuse“ märgistusega päikesekaitsekreemid.

Ettevaatust! Mõned sihtkohad (nt Hawaii, Palau või Tai) on isegi keelustanud need päikesekaitsekreemid, mis ei ole n-ö korallisõbralikud.