Sõltumata sellest, kas oled intensiivse ja sihipärase päevitamise fänn või armastad lihtsalt värskes õhus viibida või aias tööd teha, ära unusta alati SPF-kaitsefaktoriga päikesekreemi kasutada. Mida see lühend üldse tähendab?

• SPF – Sun protection factor (ehk päikesekaitsefaktor) viitab ajale, mille jooksul võid ohutult päikese käes viibida.

Kaitsefaktoriga kreemi kasutades kaitsed nahka nii valusa põletuse kui ka enneaegse vananemise ja suuremate terviseprobleemide tekkimise eest. Päikesekiirgus koos vabade radikaalidega suurendab nahavähi ohtu ning tekitab lisaks nahale pigmendilaike ja vähendab selle elastsust. Nahk kaotab liigsel päevitamisel elastsuse ning muutub lõdvaks ja kortsuliseks. Ka sellepärast soovitame kasutada kaitsefaktoriga näo- või jumestuskreemi või siis näole mõeldud päikesekreemi kaitsefaktoriga SPF 50+ kogu aasta. Päike mõjub nimelt nahale ka talvel.

Dermakosmeetilised päikesekreemid

Kui sind vaevab mõni nahaprobleem, näiteks päikeseallergia, ekseem või akne, või sul puudub lihtsalt päikesekreemide vastu usaldus, siis võivad sinu jaoks olla ideaalsed just kaitsefaktoriga dermakosmeetilised kreemid. Need on loodud koostöös dermatoloogidega spetsiaalselt tundliku naha jaoks, mistõttu need ei sisalda mingeid ärritavaid koostisosi. Sellised tooted on maksimaalselt tõhusad, neid müüakse turvalises apteegikeskkonnas ja need sobivad igat tüüpi nahale, sealhulgas laste omale.

Kaitsefaktor näitab toote UVB-kiirguse läbilaskvust ja määrab ühtlasi aja, mille jooksul võid ohutult päikese käes viibida.

 

• Näide: kui võid muidu ilma ära põlemata päikese käes olla 10 minutit, siis kaitsefaktoriga SPF 15 kreemi kasutades võid selle aja 15ga korrutada, mis annab seega 150 minutit. Just nii kaua peaksid olema SPF 15-ga kreemi kasutamisel kaitstud. Ent ka see väärtus on vaid ligikaudne. Tegelikult (sõltuvalt aastaajast, ilmast ja isegi geograafilisest asukohast) võib nahk olla kaitstud palju lühemat aega.

Osad tootjad märgivad pakendile ka UVA-kiirguse läbilaskvuse (tähisega PPD). Sagedamini on kreemide pakendil aga vaid sümbol UVA ringi sees. See tähendab, et toode pakub tasakaalustatud kaitset mõlemat tüüpi UV-kiirguse eest, enamasti vahekorras 1 : 3. Ka sel juhul tähendab SPF/PPD suur väärtus väikest UVA-kiirguse läbilaskvust.

Mõlemat tüüpi filtrid kaitsevad nahka põletuse eest, ent nende koostised ja toimemehhanismid on erinevad. Kummalgi neist on oma eelised ja puudused ning valimisel tuleb lähtuda enda eelistustest ja naha vajadustest. Millised on siis erinevused ja millest valimisel lähtuda?

 

Keemilised filtrid absorbeerivad UV-kiirguse endasse ja muudavad selle teist tüüpi energiaks, näiteks soojuseks.

 

• Need on kergemad ja nahal vähem nähtavad, nii et need ei tekita nahale valget kihti.

• Neid on lihtsam peale kanda ja laiali ajada, mistõttu keemiliste filtritega kaitsekreemide peale võid kanda ka teisi tooteid, näiteks jumestuskreemi.

Mineraalsed filtrid toimivad barjäärina naha pinnal – need peegeldavad ja hajutavad UV-kiirgust.

 

• Mineraalsed filtrid (tsinkoksiid ja titaandioksiid) on naha suhtes õrnemad ning sobivad ka tundlikule nahale, sest ei põhjusta ärritust ega allergiat.
• Pärast pealekandmist on nahk kohe kaitstud.
• Neid loetakse ohutumaks, sest need ei imendu nii kergesti nahka ega mõjuta keskkonda ja mere ökosüsteemi.