Psoriaas
Kuiv ja ketendav nahk, sügelevad, lõhenevad ja valusad kolded nahal – need on ebameeldiva nahahaiguse psoriaasi ilmingud. On neid, kes võitlevad sellega igapäevaselt, teistel tekivad aga sümptomid vaid paar korda aastas. Uuri välja, mis psoriaasi põhjustab, mis toob kaasa haiguse ägenemise ja kuidas psoriaatilise naha eest hoolitseda.
| Tooted |
Mida psoriaas ehk soomussammaspool endast kujutab?
Psoriaas (soomussammaspool) on mittenakkav põletikuline nahahaigus, mida põeb umbes 2–3% elanikkonnast. Normaalne nahk uueneb täielikult nelja nädalaga, psoriaasi korral on aga see protsess kiirem ja kestab vaid ligikaudu neli päeva. Ebaküpsed naharakud kuhjuvad kiiresti ja kooruvad seejärel maha. Nii tekivad silmatorkavad naastudega kaetud haiguskolded, nahk on punetav ja sügeleb.
Psoriaasi sümptomid
Kuidas algav psoriaas välja näeb? Esialgu on sümptomid mittespetsiifilised – nahk on kuiv ja sügeleb, esineda võib kerget turset ja punetust. Kui aga haigus täielikult välja lööb, siis tekivad tüüpilised psoriaasi sümptomid. Eelkõige on nahal punetavad ja kuivad kolded valgete või hõbedaste naastudega, nahk sügeleb ja on kohati punetav. Kuiv nahk võib lõheneda ja veritseda.
Psoriaas võib tekkida praktiliselt üle kogu keha
Psoriaas peas
Kõige sagedamini esineb psoriaasi näos, ent haruldane pole ka psoriaas kõrvades.
Psoriaas juustes
Sarnaneb kõõmaga, ent ketud on paksemad ja esineb sügelus. Sellega võib kaasneda ka psoriaas kulmudes.
Psoriaas kätel
Kuivad ja lõhenenud kohad – just nii näeb psoriaas enamasti välja küünarnukkidel, käelabadel ja sõrmedel. Käed puutuvad lisaks sageli kokku vee ja pesuainetega, mistõttu nahk muutub veel kuivemaks.
Psoriaas jalgadel
Poměrně častá je i lupénka na chodidlech a kolenou. Má podobu typických suchých popraskaných ložisek.
Psoriaas küüntel
Kui psoriaas esineb küüntel, siis on need paksud ning võivad pudiseda või värvitooni muuta.
Psoriaas suguelunditel
Haruldane pole ka psoriaas peenisel. Suguelundite psoriaas võib tabada ka tuharavahet ja seda ümbritsevat nahka. Enamasti kaasneb see psoriaasi teiste vormidega.
Psoriaas liigestes
Psoriaas ei pruugi esineda ainult nahal, vaid võib tabada ka käte ja jalgade väikeseid ja suuri liigeseid, kõõluste kinnituskohti, selgroogu ja puusaliigeseid. Haigestunud liigesed on paistes, punetavad ja valulikud.
Miks psoriaas tekib?
Psoriaas kuulub autoimmuunhaiguste hulka, ent selle täpne tekkepõhjus ei ole teada. Suurt rolli mängib kindlasti pärilikkus, kuid pelgast geneetilisest soodumusest haiguse väljakujunemiseks ei piisa.
Määravad on ka välised ja sisemised haigust esilekutsuvad tegurid, näiteks:
- nakkused;
- nahavigastused;
- hormonaalsed muutused (puberteet, menopaus);
- suitsetamine, alkohol, kemikaalid;
- psüühiline pinge ja stress;
- väliskeskkond (päikesepõletus, kuiv õhk, madal temperatuur).
Sõltumata sellest, kas psoriaas on tekkinud stressist või on see tulnud soovimatu pärandina kaasa vanematelt, saab õige ravi ja naha hooldamisega psoriaasi ilminguid leevendada.
Psoriaasi vormid
Psoriaasi on mitut tüüpi, millest osadel võivad olla hoopis teistsugused sümptomid kui sageli esinevatel vormidel.
- Harilik ehk plekiline psoriaas – kõige sagedasem vorm, mille korral esinevad nahast kõrgemad, punetavad ja selgepiirilised kolded (plekid), mis on kaetud surnud rakkudest koosnevate hõbedaste naastudega.
- Väikeselaiguline ehk tilkpsoriaas – kere või jäsemete nahal on väikesed punased tilgakujulised laigud. Tavaliselt ei ole need nii kõrged nagu plekilise psoriaasi korral. Tilkpsoriaas võib esmakordselt välja lüüa lapseeas, sageli juhtub seda pärast angiini põdemist.
- Villiline psoriaas – sellele vormile on iseloomulik ootamatu punetavate kollete tekkimine nahal. Neis on valusad mädased villid ja haiguskolded katavad kehal ulatuslikke piirkondi.
- Erütrodermiline psoriaas – haruldane ja raske psoriaasi vorm, mille korral esineb kogu kehal suuri punetavaid ja kooruvaid laike. Sellisel juhul tuleb võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda.
Psoriaas lastel
Beebidel diagnoositakse psoriaasi harva. Enamasti aetakse seda segamini teiste nahahaiguste, näiteks ekseemi või seborroilise dermatiidiga. Kui märkad lapse nahal mis tahes muutusi, tasub kindlasti arstiga nõu pidada. Psoriaas või nimelt tekkida igas vanuses ega käi lastestki kaarega mööda.
Psoriaasi ravi
Kuna psoriaas ei ole sugugi ainult esteetiline probleem, on oluline minna arsti või dermatoloogi juurde, kes määrab õige ravi. See sõltub reeglina haiguse ägedusest ja kollete suurusest. Kuidas siis psoriaasi ravitakse?
Lokaalne ravi
Väiksemate kollete korral piisab enamasti lokaalsest ravist. Selleks kasutatakse eelkõige kortikosteroide sisaldavaid psoriaasisalve ja -kreeme.
Süsteemne ravi
Raskematel juhtudel soovitavad arstid süsteemset tablett- või bioloogilist ravi. Bioloogilised ravimid mõjuvad otse immuunsüsteemile ja neid kasutatakse siis, kui klassikaline ravi ei ole tulemusi andnud või pole võimalik.
Valgusravi
Arst võib soovitada ka UVB-ravi, mis aeglustab rakkude liigset paljunemist ja aitab pärssida nahas põletikuprotsesse. See sobib keskmise kuni raske psoriaasi korral ning parandab naha välimust.
Mis aitab psoriaasi leevendada?
Lisaks õigele ravile on oluline ka naha eest igapäevaselt hoolitseda ja oma harjumusi muuta. Sageli piisab psoriaasi kontrolli alla saamiseks paarist väikesest muudatusest.
Psoriaatilise naha hooldamine
1. Pese nahka õrnalt
Kasuta õrnatoimelisi seepe ja pesuõlisid, mis sobivad atoopilisele nahale või on mõeldud spetsiaalselt psoriaasi all kannatavatele patsientidele. Need aitavad nahka niisutada ega ärrita seda. Kasulikud on ka leiged vannid empsomi soola või Surnumere soolaga, samuti kaeravannid.
Psoriaasi korral sobivad tooted naha pesemiseks
2. Leevenda psoriaasi ilminguid juustes
Osta spetsiaalne psoriaasišampoon, mis sisaldab toimeaineid juustest kettude eemaldamiseks (uurea, salitsüülhape), rahustavaid koostisosi (aaloe, allantoiin) ja nahka pehmendavaid aineid (glütseriin, kookosõli). Kasuta šampooni vastavalt juhendile – tavaliselt tuleb sellisel tootel lasta kauem toimida.
Psoriaasišampoonid
3. Määri nahka
Kohe pärast pesemist ning samuti mitu korda päeva jooksul määri nahka sobivate psoriaasiõlide, -kreemide ja -salvidega. Väldi lõhnaaineid ja alkoholi sisaldavaid tooteid ning eelista neile selliseid, mille koostises on shea-või, oliivi- ja kanepiõli ning juba mainitud uurea ja salitsüülhape.
Psoriaasivastased salvid ja kreemid
Teisi nõuandeid psoriaasiga toime tulemiseks
Mitte kratsida!
Mitte mingil juhul ära kratsi ennast ning samuti ära tiri nahale tekkivaid naaste jõuga ära, sest muidu võib tekkida veritsus ja seisund halveneda.
Toitumine ja piisav joomine
Püüa süüa mitmekesist toitu, mis sisaldab rikkalikult oomega-3 rasvhappeid, näiteks kala, seemneid ja pähkleid. Oluline on tarbida piisavalt D-vitamiini. Väldi rafineeritud suhkruid ja kiirtoitu ning jälgi, et jooksid piisavalt.
Vähenda stressi ja kahjulike ainete mõju
Stress, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine põhjustavad psoriaasi ägenemist, seevastu nende vältimisega aitad kaasa naha seisundi paranemisele. Maga, liigu ja lõõgastu piisavalt.
Päike ja meri
Enamikule patsientidele tuleb kasuks päikese käes ja mere ääres viibimine. Ole aga päikesega ettevaatlik ja kasuta alati kõrge SPF-kaitsefaktoriga päevitustooteid.
Millal pöörduda arsti poole?
Kui sul tekivad punetavad kolded, mille seisund muutub halvemaks või mis ei parane tavaliste kreemide kasutamisel, tuleb pidada nõu dermatoloogiga. Psoriaasi õigeaegne diagnoosimine ja sobiv ravi võivad sümptomeid leevendada ja elukvaliteeti parandada.
Psoriaas ei ole sugugi lihtne vastane, aga püsivuse, õige ravi ja ümbritsevate toega võid selle edukalt kontrolli alla saada. Ning Notino aitab sind samuti – meilt leiad suure valiku psoriaasivastaseid kreeme ja šampoone, mis aitavad psoriaasi sümptomeid leevendada ja ebameeldivat sügelust vähendada.
